Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul akvarellvärvid (vesivärvid) kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena pinnale. Akvarellmaal võeti kaustusel ja täiustati suuresosas Inglismaal. 1832. aasatal alustasid William Winsor ja Henry Newton akvarellnööpide tootmist. Tuubi akvarellvärvid kunstnikele võeti kasutusele 1842. aastal, erilise populaarsuse saavutas akvarellmaal 20. sajandi algul.
Kuidas valib tootja oma värvivaliku?
Värvid valitakse selle järgi kuidas nad jäävad paksema või õhema kihina, värvi tugevuse, sarnase katvuse ja pigmentide omaduste järgi. Valiku aluseks on see, et kunstnikul oleks võimalik koostada just talle vajalik värvivalik.
Kust tulevad pigmendid?
Osad pigmendid on naturaalsed (nt. mullad – umber, ochre), osad saadakse metallidest (nn traditsioonilised – cadmium, cobalt, titanium). Uusi pigmente on saadud ka petrooleumi töötlemisel (nt. winsor).
Millised toonid tekitavad tekstuuri paberil?
Tavaliselt tekitavad seda traditsioonilistest pigmentidest valmistatud värvid, kaasaegsed orgaanilised pigmendid aga mitte. Tekstuuri vältimiseks või vähendamiseks võib kasutada destilleeritud vett, eriti kareda veega piirkondades.
Millised toonid jätavad jälje/pleki, milliseid on lihtsam eemaldada?
Kaasaegsed orgaanilised pigmendid kipuvad jätma paberile jälje ehk siis neid ei ole lihtne eemaldada. Traditsioonilistest pigmentidest valmistatud värve saab aga kvaliteetselt paberilt kergelt eemaldada.
Kas kasutada tuubi- või nööbivärve?
Tuubi- ja nööbivärvid on valmistaud sama kvaliteediga pigmentidest. Värvinööpe on lihtsam kasutada algajal. Tuubivärvid on sobivad neile, kes kasutavad suuremas koguses värve või kes soovivad saada tugevamat tooni. Tuubi- ja nööbivärve võib kasutada koos.
Kas tuubivärvidest saab valmistada värvinööpe?
Kuigi paljud kunstnikud teevad seda, ei ole see soovitav.
Tuubivärvid võivad:
a) kuivada liiga kõvaks ja neid ei ole võimalik siis enam kasutada.
b) jääda kleepuvad ja sulada mööda karpi laiali ning värvikarbi kaas võib kinni kleepuda.
Akvarellnööbid on muutunud pehmeks – mis neil viga on?
Soojas ja niiskes kliimas tõmbab värvinööp endasse niiskuse ja muutub pehmeks. Eriti niiskes keskkonnas võib tekkida ka hallitus. Hallitust aitab vältida desifitseerimisvahendiga piserdatud kuivatuspaber. Kuivemas kliimas soovitatakse hallituse tekkimise vältimiseks lasta nööpidel kuivada ja alles siis karp sulgeda.
Kas akvarellmaale tuleks lakkida?
Akvarellmaalide lakkimine pole soovitatav, sest see muudab toone. Lakk võib imbuda ka paberisse ja hakata värve sulatama. Akvarelltöid on parem säilitada klaasi all. Kindlasti tuleks jätta väike vahe klaasi ja töö vahele – selleks sobib kõige paremini tööle lõppviimistluse andev paspartuu.