Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Tuulike Kivestu, kes õpetab rahvusliku tekstiili õppekava üliõpilastele taimedega värvimist, annab lühikese ülevaate taimedega värvitud lõngade tegemisest ja olemusest.
Taimedega värvimine võimaldab anda lõngadele sadu ja sadu erinevaid toone, mis sobivad kõik omavahel ning moodustavad üheskoos harmoonilise terviku. Värvimise tulemus sõltub paljudest teguritest nagu näiteks taimede korjamise aeg, ilm, mulla ja vee keemiline koostis, taimede kogus ning lõnga omadused ja seetõttu on saadav värvus alati unikaalne ja eriline.
Lisaks kaunitele ainukordsetele värvitoonidele omavad taimedega värvitud lõngad ka emotsionaalset väärtust. Võib ju arvata, et lõngadele talletunud värv kannab edasi ka taimede omadusi ja väge. Kui rahvauskumustes on näiteks pihlakale omistatud kaitsetoimet, sarapuu esindab tarkust, õunapuu viljakust ning küllust, kanarbik kirglikkust, jasmiin leevendab psühholoogilisi pingeid ning kasega saab ligi meelitada armastust, siis võiks eeldada, et nimetatud taimedega värvitud lõngad omavad sama mõju.
Taimedega värvitud kahekordne lõng on suures osas väikeste kohalike villavabrikute toodang ning kedratud Eesti maalamba villast. Värvimisel on kasutatud valdavalt traditsioonilisi töövõtteid.
Taimedega värvitud tikkimislõnga puhul on peetud silmas, et võimalikult laias värvigammas oleksid muuhulgas esindatud ka meie põhilised rahvusliku tikandi värvid, sh mulgi arhailise tikandi neli põhilist tooni – madarapunane, potisinine, roheline ja kollane.
Lõngad on värvitud käsitööna väikeste partiidena. Kuna taimedega värvimisel ei ole võimalik tulemust korrata, ei tule ükski järgnevalt värvitud toon täpselt sama. Seepärast tuleks olla tähelepanelik ning hoolas materjali arvestamisel ja osta kogu vajaminev kogus korraga valmis.
